Panused pokkeri alguses

Peamine asjaolu, mis pokkeri teistest kaardimängudest köitvamaks ja omalaadsemaks teeb, on selle mitmekülgne panustamissüsteem. Kui teiste kaardi-, aga ka muude mängude puhul, mida raha peale mängitakse, tehakse panused mängu alguses ning võitja saab endale esialgsete panuste summa, siis pokkeri puhul võib mängija võita palju rohkem, kui esmalt mängu pannakse.

 

Pokkeris tehakse panuseid alljärgnevalt, mängu alguses on panuseid kolme tüüpi:

 

  • Panus, mille peavad tegema kõik mängus osalejad.
  • Miinimumpanus (suur blind), mille peab tegema diilerist kellasuunaliselt ülejärgmine mängija.
  • Poolik miinimumpanus (väike blind), mille peab tegema diilerist järgmine mängija.

 

Eelnevate panuste suuruse määrab kas kasiino või mängijad ise. Mängu jooksul panuste suurus enamasti muutub. Enamasti kahekordistuvad need siis, kui iga mängija on kaks korda sümboolset või tegelikku diileri rolli täitnud. See muudab mängu kiiremaks ning paneb mängijaid üha sagedamini riske võtma, mis tõstab mängu pinget ja selgitab võitja kiiremini välja.

 

Kui panused ei suureneks, võiks mängija pikalt väga ettevaatlikut taktikat kasutada, osaledes mängus ja tõstes panuseid üksnes siis, kui tema kätte satub väga hea kombinatsioon. Kui panused ei tõuseks, ei peakski riske eriti võtma.

 

Seega pokkeri panustesüsteem muudab mängu hoogsamaks. Veel jäi mainimata, et diilerinupp, kellest järgnevad mängijad kohustuslikke panuseid teevad, liigub peale igat mängu edasi. Seesugune rotatsioon on vajalik, et kõiki koheldaks võrdselt ja inimestel oleks kohe mängu alguses miinimumpanuste näol rahasumma, mille nimel võitlema hakata.